Enneaegsetel lastel on muutused ajus nähtavad juba nädalaid enne sünnitust

Standard
Enneaegsetel lastel on muutused ajus nähtavad juba nädalaid enne sünnitust

Sinu terve laps

2018-01-12 enneaegsena sündinud lastel on ajus muutused näha juba nädalaid varemEnneaegsena sündimine on seotud paljude arenguhäirete ja haigustega, samuti tõstab see mitmete krooniliste haiguste kujunemise tõenäosust ka hiljem täiskasvanueas. Enneaegsuse põhjused ei ole väga hästi teada, aga oma rolli mängivad nii geenid kui ka keskkonnategurid.

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel toimus 2015. aastal Eestis 736 enneaegset sünnitust, nendest enne 32. rasedusnädalat 141 (19%). Vaatamata nüüdisaegse perinataalmeditsiini kiirele arengule ei ole enneaegse sünnituse esinemise sagedus viimastel aastakümnetel vähenenud, püsides Eestis 5,3-5,9% piires kõikidest sünnitustest. (1)

Raseduse lõpus toimub loote aju väga kiire areng ja enneaegsed lapsed on sunnitud oma elu alustama ebaküpse närvisüsteemiga. Varasemad uuringud on leidnud enneaegsete laste ajudes erinevaid muutusi vahetult pärast sündi ja see on tekitanud küsimuse, kas muutused on tekkinud juba emaüsas. Arusaadavalt on seda keeruline uurida, aga vastavasisuline töö on ikkagi ära tehtud.

Uuring

Yale’i ülikooli teadlased (2) jälgisid 32 rasedat naist (keskmine vanus 25 aastat), kellest pooled olid enneaegse sünnituse riskiga. Neist 14 ema sünnitasid enneaegselt…

View original post 283 more words

Mis põhjustab kooliraskusi?

Standard

Kurtna Kooli tugikeskus

Kes oleks võinud arvata, et lugemisraskuste puhul võib abi olla hoopis korvpallimängust!

Sügisel pidas Tallinna Holistilises Kliinikus loengu Rootsi eripedagoog Lars-Eric Berg. Ta rääkis, kuidas kooliraskustega rinda pistvaid lapsi saab aidata lihtsate füüsiliste harjutustega.
Holistilise Kliiniku nõustaja Anu Mäe, kes Bergi Eestisse esinema kutsus, selgitab: “Meie nimetame laste abistamist lihtsate harjutustega sensomotoorseks treeninguks. Senso tähendab taju ja motoorne seda, kuidas me liigume. Aastatepikkune kogemus on tõestanud, et sensomotoorne treening aitab lisaks õppimisraskustes lastele ka täiskasvanuid.”

Kuidas ära tunda kooliraskustes last?

Pahatihti saavad klassi Tootsid külge laisa ja raskesti kasvatatava lapse sildi, sest nad nihelevad, ei osale tunni töös ja segavad teisi. Ent laiskusel või hüperaktiivsusel võivad olla hoopis sügavamad põhjused.

Näiteks võib probleem peituda selles, et lapse liikumine ja tajumeeled ei ole täiuslikult arenenud. Välja võib see paista nii:

• lapsel on probleeme tasakaaluga;
• ta on kohmakas;
• tal on lugemis- ja/või kirjutamisraskused;
• tal on pudistav…

View original post 1,128 more words

Drinking Responsibly

Standard

Hanna Lottritz

Today is my 21st birthday, a day I have been looking forward to for quite some time now. Due to an event that happened about six months ago I will not be taking birthday shots and getting wasted tonight. Instead I plan on having dinner and maybe a glass of wine with my closest friends and family. I am writing this because I didn’t realize the importance of drinking responsibly until I was waking up from a coma, and I don’t want anyone to go through what my family and I went through. I ask that you share this with your friends, family or anyone who may benefit from reading this. If I can help just one person by sharing my experience, then I will be absolutely ecstatic.

FullSizeRender Reno, Nevada- July 26, 2015: A photo from the emergency room an hour after I arrived at Renown hospital. At this point…

View original post 1,076 more words

Tort isamaale 2016 | Toidutegu

Standard

Allikas: Tort isamaale 2016 | Toidutegu
Tort isamaale 2016
Posted on 24/02/2016 | 1 kommentaar
Kaneelirullitort

Ma usun, et kui pannkoogid välja arvata, siis on Eesti kõige populaarsem küpsetis kaneelisaiad (tegelikult küll arvatavasti Rootsist pärit, ent küllap oleme nüüdseks sellest juba eheda eesti retsepti teinud).
Kaneelisaiade retsept on siinseski blogis üks vaadatumaid ning kes meist siis ei mäletaks ka neid häbematult kalleid saiu, milles peaks olema rohkem kaneeli – niiviisi seovad kaneelirullid meid ka lapsepõlve ja lapsepõlve raamatutega.
Sestap leidsin, et kaheksandaks Tort isamaale võistluseks tuleb au sisse tõsta justnimelt kaneelisai. Eelmisel kahel võistlusel vaatasin tortidega kodust kaugemale, sõna otseses mõttes metsa poole, nii et jäägem nüüd õige koju, turvatunnet sisendavasse kaneelilõhnalisse kööki, niisuguste pehmete ja kohevate ning rohke täidisega saiade seltsi, nagu küpsetas ema või vanaema.
Ja eks siin võib teatavat sugulust näha teistegi armastatud küpsetiste, nagu teekoogi või vastlakuklitega.

Kodu on Eesti ja Eesti on kodu – palju õnne sünnipäevaks, armas rahvas!

Teie Majasokk
(Muinas-Julle tervitab!)

Kaneelirullitort

Kaneelirullitort

Tainas:
25 g presspärmi
2,5 dl sooja piima või vett
50 g suhkrut
u 450 g nisujahu
75 g toasooja võid
o,5 tl soola

Täidis:
50 g võid
4 sl suhkrut
4 tl kaneeli

Torditäidis:
200 g toorjuustu
2 dl vahukoort
3 sl suhkrut

Tordiglasuur:
70 g tumedat šokolaadi
35 g võid

tordi peale ja vahele 300 g erinevaid marju

Kaneelirullitort

Hõõru pärm vähese piimaga vedelaks, lisa ülejäänud piim, sool ja suhkur. Kalla juurde pool jahust ja sõtku paar minutit. Edasi sõtkudes lisa ülejäänud jahu (osa jäta esialgu alles). Lisa pehme või ja sõtku uuesti ühtlaseks. Edasi sõtkudes lisa nii palju jahu, et tainas oleks elastne ning lööks käte ja kausi küljest lahti (kogu jahu ei pea ära kuluma).
Tõsta tainas sooja kohta ja lase kinni kaetult tund aega või pisut rohkem kerkida. Kerkinud tainas kummuta lauale, sõtku kergelt läbi ja rulli ristkülikuks. Määri tainas sulatatud võiga ning puista peale omavahel segatud kaneel ja suhkur.
Lõika tainas ribadeks, keera üks riba rulli ning selle ümber järgmised, nagu veeretaksid lumepalli. Tõsta see suur kaneelirull küpsetuspaberiga vooderdatud 20 cm läbimõõduga vormi (ära tee päris vormi suurust rulli, jäta kerkimisruumi) ning lase rätiku all pool tundi kerkida. Küpseta 180-kraadises ahjus 35-40 minutit, kui pealt kipub liiga pruunistuma, kata vorm küpsetuspaberilehega. Lase täielikult jahtuda.
Täidise jaoks vahusta toasoe toorjuust suhkruga, lisa vahustatud koor ning sega ettevaatlikult ühtlaseks.
Glasuuri jaoks sulata madalal kuumusel šokolaad koos võiga.
Lõika jahtunud kaneelirull pooleks, aseta üks pool serveerimisalusele, kata vahukoore-toorjuustutäidise ja poolte marjadega ning tõsta teine pool, vala peale glasuur ning kaunista ülejäänud marjadega.

Kaneelirullitort

PS. Tordivõistlusel on sel aastal uus formaat, žürii asemel hindavad torte Nami-Nami portaali kasutajad. Kaneelirullitordile saab oma hääle anda siin.

Artist illustrates what it’s like to live with anxiety and depression | Dangerous Minds

Standard

 

ARTIST ILLUSTRATES WHAT IT’S LIKE TO LIVE WITH ANXIETY AND DEPRESSION
01.12.2016
09:20 am

Topics:
Art

Tags:
Depression
Anxiety

If you don’t live with anxiety and/or depression (or know someone who does), these illustrations will probably not mean a lot to you. If you, like me, do suffer from one or both, then these illustrations will hit close to home. The wording and situations nail it, IMO.

Artist Gemma Correll sums up—with some humor—what it’s like to suffer from these sometimes debilitating medical disorders.

“I honestly think that humor can be a saviour at times of distress or, if you just live with a constant level of anxiety and depression like I do,” said Correll. “I do think that people should speak more freely about anxiety,” she added. “I know that I would have felt a little better as an anxiety-ridden teenager if I knew that I wasn’t completely alone in my fears.”

1.

2.

3.

4.

5.

6.

via Mashable

 

If You Live With Anxiety, This Jewelry Is Designed for You | The Mighty

Standard

If You Live With Anxiety, This Jewelry Is Designed for You

The idea was inspired by her own experience with anxiety, which started during her second year at Central St. Martins, an art school in London. Her work had always been autobiographical, exploring the functionality of jewelry.

“I decided that instead of allowing [anxiety] to be an obstacle in my final year, I would use my understanding of it to create a sincere response to my experience that had the potential to help myself and my anxious friends who inspired me,” Garnett told The Mighty in an email.

Her collection, called “Cure for the Itch,” is made up of three sub-collections, each designed to offer a personalized solution for repetitive, anxiety-driven actions like habitual fiddling or chain smoking. “The pieces are intended to be used as grounding tools to promote mindfulness and provide subtle alternatives to existing negative habits (such as your nail biting!) whilst maintaining a sense of fun and playfulness in their use,” Garnett said.

She started with six “Pocket Pebbles,” handheld objects meant to be kept in a person’s pocket and used discreetly to manage day-to-day anxieties. Each of the six shapes is designed to suit a different type of fiddling action. “By being able to use them in the pocket during daily life, one can avoid the distraction and embarrassment of subconscious nervous habits,” Garnett said.

anxietyjewlery
Garnett’s “Pocket Pebbles”
Screen Shot 2016-01-05 at 3.15.54 PM
Garnett’s “Pocket Pebbles”
Screen Shot 2016-01-05 at 3.15.45 PM
Garnett’s “Pocket Pebbles”

She also created “Spinner Rings.” With the appearance of a cocktail ring, they’re a “fun, wearable solution for faster twiddling and flicking actions.”

Screen Shot 2016-01-05 at 2.47.52 PM
“Spinner Rings”
Screen Shot 2016-01-05 at 3.25.39 PM
“Spinner Rings”

The last piece, “Fiddle Sticks,” were specifically designed for nervous smokers. “The piece is reminiscent of a cigarette packet, containing six fiddling sticks, which invite the wearer to occupy their fingers, instead of indulging in their bad habit,” Garnett said.

Screen Shot 2016-01-05 at 3.28.47 PM
“Fiddle Sticks”

She hopes the pieces help break down the taboo around publicly managing mental health issues. “Mental illness does not have to be treated as something terrible and shameful that should only be discussed in a serious doctors office,” she said, emphasizing that even those who haven’t been diagnosed with a mental illness could benefit from anxiety-reducing tools. “Hopefully this helps to illustrate that there aren’t solid lines between ‘ill’ and ‘normal’ — a concept that perpetuates the stigma surrounding mental wellbeing.”

Feedback about the collection has been positive.

“As the designer, the most enjoyable part of this collection is watching people use the objects in their own instinctive ways,” Garnett said. “The main goal is to create completely original ideas and make progressive contributions to art, jewelry, science or society, so I am glad that my work so far has been perceived to contribute a new angle on jewelry.”

Kuula last, et mõista kingisoovi taga peituvat vajadust

Standard

09. detsember 2015
Laste päkapikukirjad kingisoovidega on ilmselt juba kõik valmis ja äragi saadetud. Poed on tulvil kirjusid vidinaid, mis ahvatlevad ostma. Kuid milline kingitus valmistaks lapsele rõõmu, mida ta tõesti vajaks ja mis ka jõulueelarvesse auku ei lööks? Parim viis selle selgitamiseks on lapsega rääkida ja teda kuulata. Kõik jõuluvanale kirja pandud soovid ei pea tingimata täide minema, aga sealt saab ideid, mida koos lapsega arutada. Päkapikkudest emade-isade eesmärk ei ole ju kõikide laste soovide tingimusteta täitmine, vaid lapse vajaduste mõistmine ja jõulurõõmu valmistamine.
Kuula last, et teada saada, millised vajadused iga kingisoovi taga on. Vajaduseks on näiteks oma hobiga tegelemine, teistele meeldimine jne. Võid lapselt küsida „Miks sul seda vaja on?“, kuid see ei aita alati tegelike vajadusteni jõuda. Selleks võiks lapselt küsida veel „Millest sa ilma jääd, kui sa seda ei saa?“ või „Mis kasu sul sellest asjast on?“.
Vajaduste selgitamiseks võid proovida panna ennast lapse asemele ja vaadata kingisoove tema pilguga, mõeldes tema vanuse, huvide, sõprade jm peale. Peegelda seda lapsele tagasi. Näiteks „Ma saan aru, et sulle meeldib väga väike merineitsinukk, sest tema juukseid saab kammida ja uusi soenguid teha. Sul on lasteaias sõbrannadel samasugused ja teil on tore mängida“. Nii võid saada rohkem teada, mida see kingisoov lapse jaoks tähendab.
Last kuulates võib selguda, et kingisoovi taga on mõni vajadus, mida saab ka muud moodi lahendada. Näiteks 8-aastane soovib iPhone 6-t ja põhjendab seda sellega, et kõigil sõpradel juba on selline telefon. Kuulates selgub aga, et tegelikult on selline telefon vaid ühel popimal klassikaaslasel ja sinu laps tahab ka teistele meeldida. Lapsega saab siis arutada, mis võimalused veel meeldimiseks on ja kas asjad on alati need, mille abil sõpru leida. Vajadus on siin gruppi kuulumine ning lapse-poolseks lahenduseks iPhone 6. Samas võib lahendus olla ka näiteks vahel sõprade küllakutsumine, koos kinos käimine jne.
Näiteks pere vanim laps võib soovida uut MP3-mängijat. Sa tead, et talle meeldib väga muusika ja ta on kuri väiksemate õdede-vendade peale, sest nende kisa ei lase tal rahulikult olla. Seega on ilmselt vajaduseks muusika nautimine ning lapse-poolseks lahenduseks MP3-mängija. Samas, kui muusikakeskus on juba olemas, võivad lahenduseks olla ka kõrvaklapid. Neid asju koos arutades saab ka laps ise paremini aru, mida ta tegelikult vajab ning oma kingisoovi täpsustada.
Lisaks lapse-poolsetele põhjendustele võiks mõelda lapse vanuse peale. Kas on ikka vajalik, et 6-aastasel on nutitelefon või isiklik tahvelarvuti? Mis vanusest üldse oleks selline asi sobilik? Kui sa seda õigeks ei pea, siis tuleks taas last kuulata ja anda märku, et sa mõistad teda, kuid ikkagi enda otsusele kindlaks jääda. Näiteks „Sa oled kurb. Sa nii väga tahaksid seda telefoni. Jah, kui sa oled vanem, siis palume seda telefoni jõuluvanalt uuesti“. Lapse tunnete mõistmine on alati parem kui lihtsalt nende ignoreerimine või mahategemine. Nii aitad lapsel leppida, et kõik soovid ei saa täituda.
Vahel on mõned asjad ka sellised, millest laps lihtsalt unistab ja mis talle väga meeldivad. Näiteks võib 6-aastane loomasõber soovida loomaaiapoes nähtud karvast mänguelevanti. Ta räägib sellest ikka ja jälle ning teda kuulates oled aru saanud, et see pole hetketuju. Tema mänguloomade seas pole ühtegi elevanti ja see on lihtsalt tema suur unistus. Miks mitte siis ka selliseid unistusi täita.
Lepi sugulastega kokku, et lapsi ei külvata kingitustega üle. Vähesed unistustekingitused on alati parem kui hunnik suvalisi asju, millest on rõõmu ehk vaid saamise hetkeks. Kui oled last kuulanud, siis on tunduvalt suurem tõenäosus, et jõuluvana toob just neid unistuste kinke ja su pere ei upu peale jõule asjadesse.

Jõulud on aeg, mil rääkida ka andmisrõõmust. Vanem saab suunata last päkapikule joonistama, kirjutama või siis julgustada isetehtud piparkooki sussi pistma. Nii võibki jõuluootus mööduda tihedas kirjavahetuses päkapikukontoriga, lapse tõelist vajadust „koorides“. Koos lapsega saab arutada, mida päkapikk tunda võib, kui sussi sees teda ennast üllatus ees ootab ning sealt edasi ka mõelda, kellele veel jõulurõõmu valmistada. Näiteks võivad laps ja vanem vaadata üle mänguasjad, millega enam ei mängita ja mõelda, kes võiks neid asju rohkem vajada. Samuti on palju võimalusi teha annetusi. Näiteks loomade varjupaikadele.
Vaadata võib ka SEB Heategevusfondi „Jõulusoovide puu“ lehele, kuhu on kokku kogutud Eestimaa turva- ja asenduskodudes elavate laste jõuluvanale saadetud unistused ja soovid ning anda oma panus mõne soovi täitumisele. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit:www.heategevusfond.ee/joulupuu.

Kadri Järv-Mändoja
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, pereterapeut