Depressioon (ingl.k. major/unipolar depressive disorder, clinical/major/unipolar depression) kui psühhiaatriline haigus kujutab endast püsivalt langenud meeluolu ning vähenenud huvi- ja mõnutunde seisundit (anhedoonia). Kui tavaliselt on meeleolulangus ja sellega kaasas käivad muud negatiivsed tundmused ootamatule ja sageli kurvale elusündmusele, näiteks lähedase surmale, ajutised ja iseenesest mööduvad, siis depressiooni korral jääb selline meeleolulangus pikemaks perioodiks püsima. Toimub keskkondlikule stressile ebaproportsionaalselt tugev ja kauakestev negatiivne psühholoogiline vastus, mida iseloomustab väärtusetuse, kasutuse, lootusetu ja/või enesehaletsuslike tunnete tekkimine. Depressiooni süvenedes ja aja möödudes lisanduvad ka füüsilised sümptomid, nagu madal une kvaliteet, väsimus, isutus ja kognitiivsete funktsioonide pidurdamine (näiteks mõttekiiruse langus, mõtete ja/või motivatsiooni puudus). Depressiooni käes kannatav inimene hakkab end reaalsusest isoleerima ning keskkonda vääriti enda kahjuks tõlgendama. Halvematel juhtudel tekivad väärtõlgendustest ideed elu mõttetusest, mis võivad lõpuks tipneda suitsiidi sooritamisega.
View original post 950 more words
ollebosse 